Jahedamate ilmade saabumisega panin kokku meeldetuletuseks natuke põlistarkuseid tervise, vaimu, hinge ja väe hoidmiseks.
Talv on vaikuse, tule ja sisemise väe aeg. Loodus puhkab, ja inimene koos temaga. See on aeg, mil hoitakse, kogutakse oma soojust, väge ja rahu, et kevadel tärgata uuesti tegudele. See aeg annab sulle märksõnad. Järgides meie esivanemate ja looduse rütmi, saame olla tervemad ja pimeda, külma, niiskuse ajale vastu pidada. Me saame ise selle aja enda jaoks mõnusaks ja meeldivaks teha.
KUIDAS PÜSIDA LOOMULIKUS RÜTMIS JA VÄES?
* Tee vähem ja puhka rohkem. Loodus puhkab ja inimene peaks koos loodusega seda tegema. Liigu aeglaselt ja kuula vaikust.
* Pikk uni on oluline, eriti mida rohkem talvise pööriaja poole liigume, mida vähem on valgust. Maga rohkem ja lase kehal taastuda.
* Tuld ja valgust hoiti pidevalt kodus. Küünal, koldetuli või laternad aitavad tasakaalustada pimeda aja raskust. Tuli toob hingevalgust ja soojendab südant.
* Väldi tühja rabelemist ja liigset külma käes olemist. Talvel ei käidud tormi ja tuisu kätte ilmaasjata, sest see nõrgestas väge ja pani „tuule keha sisse“. Tuisuajal öeldi: „Ära mine tuule kätte ilmaasjata, muidu puhub väe minema.“
* Varusta end soojade riietega ja heade jalanõudega, riietu kihiliselt. Naturaalne materjal, on alati soojem kui kunstlik.
TOIT, JOOK JA SISEMINE VÄGI
Talvise toidu põhimõte on soojendav, toekas ja väekas. Mida rohkem järgime seda, kuidas meie esivanemad toitusid, seda väekamad ja tervemad me oleme. See mis on meie kliimavöötme toit olnud sajandeid, sobib ka täna meile kõige paremini, puhas ja kodumaine.
Parim on talvisel ajal toit, mis sünnib tule sees. Kõik, mis on keedetud, hautatud või ahjus pikalt küpsenud.
Puljongid, ühepajatoidud, supid, luupuljongid, kvaliteetne liha, rasvane kala, hapukapsas, teravili (nt kruup) ja juurviljad (eriti mis kasvanud maa sees on seotud maa enda väe ja soojusega) — need andsid elusooja, jõudu ja väge. Haiguste ajal on puljong parim kosutaja ja paneb kaotatud väe kehas uuesti liikuma.
Küüslauk, sibul, mädarõigas, jõhvikad, mesi (taruvaiguga) ja kadakas olid talveväe taimed, mis hoidsid tõve ukse taga, tõstes immuunsust. Samuti vürtsid, ka loorber, pipar, hilisemalt meile jõudnud ingver, chilli, kaneel.
Hapendatud toidud (kapsas, kurk, hapu leib, keefir) tugevdavad seedetuld, immuunsust ja kaitsevad samuti külmetuse eest.
Raudrohi, nõmm-liivatee, metspune, nurmenukk, pärnaõis, angervaks, kibuvits, teena või tinktuurina on mõned näited meie võimsast taimeväest.
KEHA EEST HOOLEKANDMINE JA TULE HOIDMINE OLI ESIVANEMATE JAOKS KÕIGE OLULISIM TALVISEL AJAL
Vanarahvas ütles: „Külm teeb kõik kõvaks ja jäigaks, tuli aga elusoojaks ja pehmeks.“ Ja see kehtib ka vaimu kohta.
Käi võimalusel korra nädalas saunas või võta kuuma vanni, dušsi — see puhastab nii ihu, hinge kui vaimu. Leili võtmine on kui väeriitus, kus kuumaga viskame külma ja niiskuse enda seest välja. Pärast sauna võib jahutada end korraks jahedas õhus või hõõruda lumega, et keha karastuks. Ja siis tagasi sooja.
Sooja õliga keha hõõrumine, mudimine (kas ise teha või leiad massööri, kes kasutab soojendatud õlisid). Pakun siin mõned variandid.
– Kadakaõliga hõõrumine – ergutab vereringet, aitab lihaspingete ja külmetuse vastu.
– Soe seesamiõli – ajab kehast välja tuule, soojendab ja lõõgastab. Hea liigeste jäikusele.
– Karurasv – parim mida kehale anda. Toidab, kosutab, ravib.
– Hanerasv – väga hea külmetuste korral, määrida rinnakule ja kindlasti ka varbad, jalatallad.
– Mee massaaž seljale või rinnale – tõmbab välja külma ja tugevdab immuunsust.
– Kuum soolakott (soojendatud meresool padjapüüri sisse) alaseljal, põlvedel või jalataldadel taastab elusoojust, vabastab lihaspingeid, avitab ka seljavalude, reuma korral, ragisevatele liigestele. Ajab külma välja.
– Sinepivann jalgadele – hoiab külma kehast eemal. Eeldab, et jalad on võimalikult sügavalt ämbris, sääreosa peab kõik kuumas vees olema. Õigel ajal tehes saab nohust võitu.
– Kui siiski liigne lima bronhidesse kogunenud, siis leia ravitseja, kes sulle tulega kuppusid paneb. Nii saab väga kiiresti kõik lima liikuma ja hingamine kergemaks. Kupuravi on sadu aastaid vana raviviis tervise hoidmiseks ja turgutamiseks, aitab hästi ka lihaspingete korral.
Tulevahtimine ja soojendamine tule ääres on omaette raviriitus. Tuli tasakaalustab külma ja niiske ilma külmust nii hinges kui kehas. Samuti võib valutavaid liigeseid soojendada hõõguvate süte paistel. Siis kui tuli on ahjus ära põlenud, enam vingu ei aja sisse, siis avad ahjuukse ja lased punaste süte soojusel peale paista.
NB! Pärast sauna, kehahõõrumist, mudimist või soojendamist puhka, ära mine kohe külma õue, et tuul uuesti liiga ei teeks!
ÜHENDUSE JA VÄE HOIDMINE
Talvisemal ajal käidi rohkem metsas kuulamas, hingamas, mitte midagi kogumas või korjamas. Talvel austati metsa ja puude puhkust, loodus magab ja inimene austab seda rahu. Ainult tänu ja austus maale ning metsale.
Kadakasuitsuga puhastati kodu õhku ja väge. Kadaka või ka puju tossutamine puhastab ruumi haigustest ja viirustest, samuti puhastab kodust väge, annab kaitset.
Kuuseokste ja marjade (nt pihlakas, kadakas) toomine tuppa, eriti jõulupühade ajal toob koju valgust ja metsaväge.
VAIKUSE JA VAIMU HOIDMINE
Sügis-talv on esivanemate mälestamise aeg, hingede ja vaikuse aeg. Tehti tänurituaale, mõeldi uuele valgusele ja väele, mis peagi taas tärkamas. Tänati valguse, toidu ja soojuse eest.
Unenäod, sisekaemused, nägemused, tarkuste ammutamised olid talveperioodil eriti väekad — neid kuulati ja mõtiskleti lahti, need kõnelesid ja õpetasid, mida kevadesse kanda ning külvata. See on väe taastamise ja suuna seadmise aeg. Plaanide tegemise aeg. Laul, loits, sõnavägi hoidsid hinge elus — lauldi end soojaks, rõõmsaks, terveks. Ja parim eestlase mõtlus-mediatsioon oli näputöö tegemine.
Kui süda muutub raskeks, süüta küünal ja istu tule valguses – tuli ühendab elavate ja esivanemate maailma. Vaata päikese tõusu ja kuu kasvamist, sest looduse rütmi järgimine annab meile väeka ning targa suuna. Iga rahulik päev kasvatab uut väge kevadeks.
Jaanuari ja veebruari külm kargus on väe proovilepaneku aeg – kes suudab rahus ja rahuga külma taluda, saab kevadeks tugevaks! Kes talvel väge hoiab ja kasvatab, sel kevadel suurem vägi tärkab.
—————–
Tekst ja kuva: Merle Liisa, Põlisvägine – Mana vägi, taig ja ravi