Ürgne naine on seletamatu elu säde. Ta õhkub vabadusest ja otsib teadlikkust, ta ei kuulu kellelegi peale iseenda, kuid annab igaühele tükikese sellest, kes ta on. Ta teab oma kohta maailmas, ta särab hoolimata tormidest ja muutlikest ilmadest. Ta on võidelnud mitmeid sõdu, enamasti sisemisi. Ta on sõdalane kuid ka tulehoidja. Ta on ellujääja ja ta ei kuulu kunagi kellelgi. Ta käib su kõrval, sinuga koos kui seda soovid. Ta jookseb koos huntidega, ta süda ei ole kammitsetud, seda ei saa piirata müüridega. Tema instinkt, loodusühendus ja intuitsioon on tugevamad kui kellelgi teisel. Sa kas armastad teda või kardad teda ja jätad sinnapaika. Ta on looduse kulgemise jõud, mida ei piira piirid, ei piira ükski uskumus, ei taltsuta aeg. Ta lubab võib-olla sind vahel oma kaosesse, aga ta võib näidata sulle ka enda maagiat.
Ta on tugev, aga tugev olemine ei tähenda tugevat keha ja lihaseid. Tugev olemine tähendab kohtumist omaenda kõrgema vaimuga ilma põgenemiseta, see tähendab metsikule loodusele isemoodi aktiivselt kaasa elamist. See tähendab võimet kogeda ja õppida, suutma taluda seda, mida me teame. See tähendab seista oma kohal ja elada.
Ürgne naine areneb ja kasvab ning see võib hirmutada inimesi nende ümber, see hirmutab nad eemale, sest nad teavad, et kui nad ise ei kasva, liigub ürgnaine edasi ilma nendeta. See, kuidas teda tajutakse, ei ole kuidagi seotud sellega, kes ta on. Ta on sama metsik ja ohjeldamatu nagu alati. Ta ei pidanud olema hea ega käituma hästi, et olla hea.
Ta muudab reetmise jõuks, valu võimuks, kontrolli vabaduseks, sõja rahuks, kaose vaikuseks, pimeduse valguseks ja haavad võiduks.
Metsik naine on tseremoonias elu endaga ja seega on kogu tema elu elav palve.
Tema metsik vaim on tema sügavaim tõde, suurim väljendus ja kõrgeim armastus. Seda ei saa piirata. See trotsib reegleid, selgitusi ja loogikat. Ürgnaine võtab oma taltsutamatu vaimu omaks ja vallandab ta maailma, mis on mõeldud olema täidetud rõõmu, armastuse ja naeruga. ta oskab tunda tuult oma juustes, tõsta pilgu taeva poole, tõsta käed ja kutsuda tuult või vihma. Ta muutub pidevalt, arenedes iseenda metsikumaks ja ürgsemaks versiooniks. Tal on vähe reegleid, kuid palju moraali, valmis panema oma hinge põlema, et saavutada asju, mida armastab.
Ta kuulub ürgse hõimu sekka, nende, kes räägivad Kuuga, Metsaga, Maaemaga, Tulega, Sooga. Ta elab avatud südamega. Vahel öeldakse, et ta on liiga intensiivne, ütleb liiga palju või teda on liiga palju, kuid oma ürgse vaimu taltsutamine ei ole midagi, mida ürgnaine kunagi teeb. Armasta ja austa teda sellisena, nagu on. ta on ürgne.
Lõpuks on ta alati iseenda kangelane, tal pole kunagi olnud võimalust kellegi teise poolt päästetud olla. Ta teeb seda ise.
Ta soovib elada elu, mis rikastab ta hinge, mis iganes see ka poleks, väljaspool mugavustsooni. Julgeb olla autentne ja tõeline, ehtne ja terviklik, tihtipeale üksi.