Šamanism – vanim ja levinuim psühhosomaatilise tervendamise süsteem
Elame praegu ajal, mil šamanism on väga tugevalt igast suunast aktiveerunud, kuuleme ja näeme sellest iga päev. Šamanism on tegelikult aastakümneid võidelnud selle eest, et meie seas olemas olla ja kultuuriliselt uuesti esile kerkida. Sest inimesed vajavad seda igapäeva elu toimimiseks. Šamaan on vahendaja, tema ülesanneteks kogukonnas on hoida tasakaalu inimese ja looduse vahel, hoida elus kultuuri, lugusid, hõimukombeid ja traditsioone. Ta on arhetüüp, ta võib olla meie seas ka kunstnik, näitleja, arst, psühholoog, filosoof, teadlane, käsitööline, kuid kindlasti on ta kollektiivse unistuse looja, hingejuht ja kultuurimälu hoidja. Ta on füüsiline ja psühho-emotsionaalne tervendaja, rituaalsete seaduste hoidja, hõimutarkuse hoidja väljaspool aega ja ruumi, aidates meil lugeda ja ümberkirjutada meie hinge ning vaimu lugusid ning energiaväljasid.
Šamaan toimib peeglina, ta vaatleb ja analüüsib elu ning peegeldab seda kõike näiteks läbi massimeedia, aga ka kindlasti meie igaühe sisemõõtmena, tegutsedes mitme olemusliku tegevuse ristumiskohal. Ta täidab osa nõustamisest ja kaasamisest, mida teevad psühholoogid ja filosoofid ning ka osa kogu elu olemuse põhimõtetest, tunnetuskogemusest, ajast ja ruumist, põhjuse-tagajärje seosest.
Šamaani kutse võib avalduda põlvkonniti, kui oled sündinud traditsioonilise šamanismi piirkonnas, hõimukogukonnas. Kuid šamaani vaim võib valida ka ükskõik kus mujal kehastuda, valida kedagi väljaspoolt, hoopis teises riigis ja see võib olla mõnikord palju raskem teekond. Šamaanist saab šamaan tavaliselt pärast mõnda suuremat kriisi tema elus, see võib olla nii füüsiline kui vaimne haigus, depressioon, elukohamuutus, identiteedikaotus, perekonnakaotus või mõni muu traagiline sündmus. Sellele muutusele järgnevad tavaliselt mitmesugused sümboolsed kordused ja protsessid, mis on seotud šamaaniks olemise kohustuse andmise või vastuvõtmisega, vastutuse vastuvõtmisega inimkonna ees. Oluline koht selles protsessis on ka väärikal, autentsel õpetajal või teejuhil, kes läbi oma kogemuste saab sellele teele paremini aidata. Kõik see võtab kokku selle, miks šamaanid räägivad tihti, et nad on selleks valitud. Mõned traditsioonid räägivad esimesest šamaanist kui naisest, eriti kujutatakse seda väga vana naisena, hõimu vanaemana, teadmiste hoidjana kõige kohta, mida inimelu jooksul sünni ja surma vahel kogeda tuleb.
Šamaan viib ellu tervendavaid, elujõudu ja edendavaid rituaale. Üks šamanismi põhilisi tervendamispraktikaid on kõigi halbade, toksiliste, negatiivsete jõudude eemaldamine ja kasulike elujõudude taastamine. Selleks on kindlad meetodid. Oluline on šamaanitöös avatud süda, usaldus, distsipliin, ausus, eetika, keskendumine ja selge isiklik tahtejõud. Põlistes hõimukogukondades algab see isiklik teekond juba lapsepõlves õppides esivanemate meetodeid ja tarkuseid. Looduse ja südamelöökide rütmis end häälestades, märkab ja taasloob šamaan kuu, päikese, tähtede, aastaringi, ärkveloleku ja uneaja, sündimise ja suremise, korduvat tsüklilist liikumist. Iga tseremoonia algab loodusstiihiatega, vaimumaailma ja esivanematega ühenduse loomisega, et küsida abi, tervenduse, juhatuse, vastuste ja teadmiste osas.
Juba iidsetest aegadest on inimesed kasutanud heli ja vibratsiooni muutunud teadvuseseisundite esilekutsumiseks. Teise reaalsusesse jõudmine seisneb rütmis ja harmoonias, lihtsal, püsival ja korduval helil. Nii nagu tuleleegi vaatamine aitab visuaalselt transiseisundisse siseneda, stimuleerib sügava ja kõikehõlmava trummiheli kordamine koos šamaanilaulu erinevate toonidega, ajupoolkerasid. Šamaan kasutab trummi, kellasid ja kõristeid, suuharfi, loomade, lindude ja looduselementide häält, sest ta teab, et kogu universum vibreerib erinevates toonides ja harmoonias. Universumi heli jäljendamine tähendab kokkusulamist universumiga ja sellisena on sellel oma jõud, mõistmine ja teadmised. Reaalsuse loor on läbistatud, kui šamaan siseneb sellesse meeleseisundisse.
Osaliselt ärkvel ja osaliselt transi, -hüpnootilises seisundis. Nii jõutakse selge, kuid kindla tähelepanu olekusse, muutunud taju seisundisse, meeled on täielikult avatud ja vastuvõtlikud laiemale hulgale infole, mis on vaimu ja varjumaailmas, selles teises reaalsuses.
Šamaanikultuuris ei tehta vahet loodus- ja inimmaailma vahel. Me peaksime kõikide liikidega otse ja südamlikult suhtlema: inimesed, loomad, taimed, maa, vesi – nad kõik on meie perekond, osa loodusest. Kõigel on hing. Šamanism on lihtsalt loomulik armastav ja lugupidav suhe Kõige Olemasolevaga. See on enesearmastus ja armastus kõige ümbritseva vastu. On vaja mõista ja armastada iseennast ja seost, mis seda elus hoiab. See on vastastikuse seotuse reegel.
Šamaan teab looduse ja aastaaegade rütme, millal taimed kasvavad ja millal on parim aeg neid korjata, kuhu voolab vesi ja liiguvad pilved. Teab tähtede liikumist öötaevas ja mis muutuseid toovad kuu erinevad tsüklid. Šamaanid hoiavad tasakaalu taeva ja maa vahel, tasakaalustavad inimeste keha, südame ja meele ning hoiavad austavat tasakaalu inimese ja looduse vahel.
Rituaalide ja tseremooniate kaudu on šamaanid need, kes tuletavad kogukonnale alati meelde, kuidas austada esivanemaid, looduse elemente, loomi ja vaime, et tasakaal säiliks. Nende missioon on säilitada hõimukogukonna ellujäämine. See on nagu vaimne ökoloogia. Šamanism ei seisne lihtsalt looduse austamises, vaid vastastikuses vaimses suhtluses, et taastada kadunud, esivanemate ja Emakese Maa vaheline, side.
Austus kogu ökosüsteemi vastu on ka kogu šamaani rituaalse käitumise alus. Šamanismi eesmärk on kaitsta ja põlvest põlve edasi anda reegleid ja teadmisi, mida kasutatakse selles ruumis, sellel maastikul, looduses täisväärtusliku elu elamiseks. Rituaalides on kõige tähtsam koht alati tänulikkusel. Tänulikkus ürgelementide (tuli, vesi, õhk, maa), loodusvaimude, kohavaimude, esivanemate vastu, kellelt nad said aastasadu kogutud teadmisi ja üldse olemas on. Tänasel kiirel, tormaval ajastul läheks see kõik inimeste jaoks kaduma, see igapäevane ühenduse rutiin, see sisemine austushoiak ja seotus Kõige Olemasolevaga, sest ilma esivanemateta ja ilma kõigeta, mida keskkond pakub… ei oleks ka meid.
Šamanism tähendab ennekõike suhtlemist loodusega ja terviku harmoonia tunnetamist. Igal olendil ja igal asjal on vaim, teadvus. See vaatenurk avab uusi võimalusi, me saame kõigi nende teadvustega suhelda ja koostööd teha. Teadlikkusest saab meie olemasolu peamine tasand. Meist saavad taas loomuliku põlise kogukonna liikmed. Me tunnistame looduse intelligentsust ja terviku jõudu. Kui võtame vastutuse oma panuse eest terviku harmooniasse, muutub meie elu tervikuna harmoonilisemaks.
Mana Ailana Kam